18.juuni 2009

siin siis 2 vana blogi, mida ei jõudnud enne arvuti katki minemist üles panna..palun teile:

18 juuni 2009 Neljapäev
Tere tere kõigile üle pikapika aja:)

Hästi raske on kuskilt alustada. Alustagem siis esmaspäevast. Päev oli nagu iga teine, õhtul jõudsid iirlastest sõbrad siia. Suutsime hilineda neile bussi vastu ja mingit pidi oli ka segadus ööbimiskohaga. Lõpuks saime neile koha karavanis, mis oli üüülimalt külm ja ilma elektrita. Segadust tegelikult ei tekitanud meie vaid hosteliomanik, kes on endine narkar ja praegune alkohoolik(progress missugune). Teda üldse ei huvita mis toimub või mida keegi räägib või palub.
Teisipäev oli mõttetu.Kolmapäev oli mõttetu.Neljapäev oli mõttetu.Reede oli... okei okei...
Teisipäeval tutvusime oma uue toakaaslasega, kelle nimeks oli Miho: aasia tsikk, kes oskas laulda ja kitarri mängida ja demonstreeris seda iga päev:) Kahjuks on ta nüüdseks juba kalalaeva peal tööl, kus ta on ainuke naine 20 meremehe seas. Oh õudust!

Kolmapäeval saime oma Eesti sõbra Rauno käest ühe Carnarvoni farmeri telefoninumbri ning helistasime talle. Kohalik ta kindlasti ei olnud...ja meeldiv...ooo kaugeltki mitte! Selline ilane Itaalia vanamees, kes väitis et peab meid kindlasti enne nägema, kui meid tööle võtab. Noh et on vaja siiski üle vaadata millised me oleme ja et tal on ikka vaja panna kokku suurepärane team. Nojah, okei..arusaadav...eks me tahaks ka näha milline see onu on.

Ja kui ma nüüd tohiks siis jätkaks seda jama...et neljapäev oli mõttetu... a reedel juhtus see,et saime selle farmeriga siiski kokku, kes telefonis väga nilbe Itaalia vanamees tundus. Kohtudes väga palju parem polnudki(pärit Horvaatiast,higine ja matsakam härrasmees kui nii võib öelda.) Ajas mulli nii ühe kui teise nurga pealt ja pärast 45minutilist vestlust me palju targemaks ei saanudki. Ühesõnaga jäi tööots ära. Laupäev oli vaikus, pühapäev samuti, esmaspäev samuti... kuid siis teisipäeva hommikul kell 9 saime talt kõne, et oleme homme tööle oodatud.