9. Mai 2009 Laupäev

Meie esimene tööpäev. Ärkasime pool seitse ning 7ks pidime juba õues bussis olema, millega sõitsime Lady Croft farmi. See on siis meie uus töökoht. Asub mingi 20 minutilise autosõidu kaugusel. Ühesõnaga meie koduke on ikka tõsiselt in the middle of nowhere, sest kõik asjad on siit niiii kaugel.
Õnneks ei olnud me Triinuga ainukesed, kelle jaoks oli see esimene tööpäev. Oli veel 4 Prantsuse kutti ning üks tüüp Iirimaalt. Alguses täitsime seal mingei pabereid ja siis läksime tööd tegema. Juhhei! Kõigepealt tõmbasime mingeid kilesid õunapuude ridade vahele, mis peegeldasid päikest ka alumistele õuntele. Peale seda algas siis päris töö – õunte korjamine. Igaühele anti kott, mis käis kõhu peale ning mille sisse saime õunu korjata. Eks nüüd me vist kõik teame, mis tunne rasedatel naistel on ja kuidas neil seljad võivad valutada.
Meid jagati kaheks grupiks – mina, Triinu ja Iiri tüüp olime ühes ja prantslased teises – ja mõlemale grupile anti oma vahe, kust õunu korjama hakata. Enne näidati muidugi ette kuidas ikka õuna korjata – ei tohi murda, ei tohi keerutada, peab võtma õunakese õrnalt peopessa ning teda ülespoole painutama; õunal peab olema 70% värvi aga ei tohi olla päikesepõletust ja jumala eest kui sa õuna bruise'id siis saad hoiatuse ja kolmanda hoiatusega lendad kah! Õuna pead väga pehmelt asetama oma kõhukotti ning kui kott täis saab siis pead selle tühjendama suurde puidust kasti – aga ettevaatlikult, et õunad viga ei saaks!
Meile anti siis 2 redelit ja kuna Triinu ei ole kõrgustega sinapeal siis hakkasin ise hoopis üles ronima – nojah ega see mõnus ei ole. Suhteliselt tüütu on kogu aeg seda redelit mingi 2 õuna pärast jälle edasi tõsta ja seal üleval kõõluda. Ja mina tark inimene panin muidugi endale üleni mustad riided selga, nii et päike küttis ikka mõnuga.
Meile siis räägiti ka, et peale esimest nädalat ootavad nad meilt umbes 4 kasti per face/per day. See on küll hästi tahetud, sest päeva lõpuks oli meil kolme peale korjatud 2 kasti. Teamwork!! Ja me tegime mingi 2 pausi vist – ühe 15minutilise ja ühe pooletunnise.
Tööl saime teada, et ühel prantsuse tüübil, Faric'il, on auto ning et ta kavatseb õhtu poole ka linna sõita. Väga hea, saime ennast kah auto peale räägitud ning vähemalt oli võimalus poodi minna. Sest enne teisipäeva ju linna ei saa.
Tööpäev lõppes kell kolm ehk siis kestis 7,5 tundi, normaalne. Aa ja õunte nimi on Pink Lady, nii et kui neid kuskil poes näete, siis võibolla olen mina need puu otsast korjanud. Vot! Muidugi vaevalt et siit Eestisse mingeid õunu hakataks vedama aga siiski, austagem õunakorjajaid!
Peale tööd käisime pesus ja läksime linna. Ostsime süüa ja veini ja siis koju tagasi.
Õhtul jõime veini ja tutvusime hosteli inimestega. Siin on hästi palju inimesi Iirimaalt ja muidugi Hiinast. Ja üks tüüp oli isegi Rootsist. Kift, et selline rahvusvaheline seltskond on koos.